Artiklid



  • Teated
  • Tere, Lugeja!
  • Kroonika
  • Must Kuu
  • Siiriuse s√§ra


  • A R H I I V



    "Tähetargutaja" 2001, mai


    SIIRIUSE S√ĄRA


    Olav Närep


    (algus Tähetargutajas nr 4/2001)


    Eelmine T√§hetargutaja pajatas P√Ķhja-Aafrika l√§√§neosas elavate dogonite suguharu muistsetest m√ľ√ľtidest, mis sisaldavad Universumi suuri teadmiseid ja tunnevad muuhulgas ka Siiriust.
    Kuid seda tähte on märganud teisedki rahvad ning kultuurid.
       
       
    Punane v√Ķi valge-sinakas
       
    Ajaloost on teada, et ligi 2000 aastat tagasi nimetas rooma filosoof Seneca Siiriust punaseks t√§heks, nagu seda tegi ka 2. saj p.Kr elanud Ptolemaios. Araabia astronoomide 10. saj k√§sikirjas aga kirjeldatakse valge-sinakat t√§hte, nagu teame Siiriust t√§nap√§eval. Kas t√Ķesti v√Ķis taevakeha selle aja jooksul nii palju muutuda?
    ¬†¬†¬†Oletatakse, et t√§he kaaslane Siirius B plahvatas. See punane hiid oli n√§htav ning looritas kogu Siiriuse s√ľsteemi punaka helendusega.
       Huvitav, et keskaegsed Euroopa astronoomid ei märganud plahvatust. Dogonid märkasid, kusjuures nad taipasid väga hästi, et plahvatas kaaslane, mitte Siirius ise.
       
       Suur Peni - Canis Major
       
    ¬†¬†¬†Suure Peni kohale on palju erilisi koeri pretendeerinud. √úks parimatest kandidaatidest on √ľlikiire jahipeni, kelle koidujumalanna Eos kinkis k√ľtt Kephalosele.
    ¬†¬†¬†Antiikaja kombe kohaselt samastati tihtipeale t√§htkujuga selle k√Ķige heledamat t√§hte. Suure Peni heledaim t√§ht s√§rab otse koera rinnal.
       
    ¬†¬†¬†Keskajal arvati, et Siirius (lad.k Sirius (ka Canicula) < kr.k Osiris - 'koerat√§ht', araabia keeles 'k√Ķrvetav') on suvise kuumuse ja koerte marut√Ķve p√Ķhjustajaks.
       
    ¬†¬†¬†Rooma impeeriumi ajal seostati kuumaperioodi (7. juulist - 11. augustini) Canicula l√§hedusega P√§ikesele ning kuumaperioodi p√§evi kutsuti koerap√§evadeks (dies caniculae - vrd koolivaheaeg vene keeles: kanikul√Ķ).
       
    ¬†¬†¬†Siiriuse t√Ķusmist kuulutas ette t√§ht nimega Murzim ('kuulutaja'). See on tihe kaksiks√ľsteem, mille peat√§heks sinine pulseeriv hiid, tsefiid - igati t√ľsedam t√§ht kui Siirius, kuid asub 650 valgusaasta kaugusel.
       
       Siiriuse nimi
       
    tuleneb arvatavasti Egiptuse jumala Osirise nimest. M√ľtoloogiline Osiris valitses Egiptuses allilma viljakust ja oli jumalatevalitseja samuti kui teispoolsuse isand. Teda peetakse ka selle riigi m√ľ√ľtiliseks esikkuningaks, kes oma venna Sethi k√§e l√§bi surma sai. Egiptlased ise kutsusid Siiriust 'Niiluse t√§heks' v√Ķi Sothiseks.

    ¬†¬†¬†Ajam√Ķ√Ķtja Siirius
    ¬†¬†¬†Egiptlaste P√§ikesekalendris reguleeris aja kulgu Siirius (teistel rahvastel tavaliselt Kuu). Iga-aastast Niiluse √ľleujutust sai Siiriust j√§lgides t√§pselt m√§√§rata.
    ¬†¬†¬†Teeba linna juures √úlem-Egiptuses hakkas j√Ķevesi t√Ķusma 3-9 p√§eva p√§rast suvist p√∂√∂rip√§eva. Kairo l√§histel Alam-Egiptuses aga umbes n√§dal hiljem.
    ¬†¬†¬†Kuna Niiluse √ľleujutusega p√Ķldudele uhatud viljakas muda, oli p√Ķlluharijatele v√§ga t√§htsaks v√§etiseks, peeti just j√Ķe veetaseme muutuste ennustamist Egiptuse kalendri algseks p√Ķhi√ľlesandeks. Ja selle t√§itmiseks sobis suurep√§raselt Siiriuse iga-aastase heliootse t√Ķusu vaatlemine.
    ¬†¬†¬†5000 aasta eest kadus Siirius √Ķhtup√§ikese kiirtesse Egiptuse taevas umbes mai keskpaiku (Juliuse kalendri j√§rgi) ning j√§i p√§ikesevalguse t√Ķttu umbes kaheks kuuks n√§htamatuks.
    ¬†¬†¬†T√§he esimene ilmumine p√§rast n√§htamatuse aega, ongi heliootne t√Ķus. See langes Memphises suvisele p√∂√∂rip√§evale. Niiluse t√Ķus aga algas kaks n√§dalat hiljem.
       
    ¬†¬†¬†Kahe j√§rjestikuse heliootse t√Ķusu vaheline aeg v√Ķrdus ligikaudu sideerilise aastaga (mis on umbes 25 minutit pikem kui P√§ikeseaasta).
    ¬†¬†¬†Egiptlaste aasta kestiski Siiriuse √ľhest heliootsest t√Ķusust teiseni. Aasta jagati 12-ks v√Ķrdseks kuuks. Igas kuus oli 30 p√§eva. √úlej√§√§nud viis √∂√∂p√§eva pandi lihtsalt aasta l√Ķppu.
       
       Eesti peni
       

    ¬†¬†¬†Eestis on Suur Peni koos Siiriusega loojuv t√§htkuju taeva l√Ķunapoolkeral Linnutee v√∂√∂s ja n√§htav madalal l√Ķunakaares talve√∂√∂del.
    ¬†¬†¬†Meie maarahvas nimetas Siiriust Aot√§heks v√Ķi Orjat√§heks. P√§risorjuse aegu olla inimesed alles siis t√∂√∂lt koju lastud, kui Orjat√§ht t√Ķusis (talviti t√Ķuseb ta √Ķhtuti, kuid suviti alles kesk√∂√∂ paiku).
       
       Siirius ja astronoomia
       

       Astronoomide-keeli on Siirius Suure Peni (Canis Major) tähtkujusse kuuluv meie tähistaeva heledaim täht, mille näivaks heleduseks 1,45 tähesuurust*.
    ¬†¬†¬†Siirius on √ľks meile l√§hemaid t√§hti, asudes 8,8 valgusaasta ehk 2,7 pc (parseki) kaugusel P√§ikesest. Tegelikult on ta keskmine k√§√§bust√§ht.
       
       Siirius ja astroloogia
       

       Siiriuse astroloogiline asukoht oli:
       1950. aastal - 1323
       1970. aastal - 1340
       1990. aastal - 1357
       
    ¬†¬†¬†Tal on oluline roll nii maagias kui m√ľtoloogias. Siirius k√§tkeb nii Marsi kui Jupiteri energiat.
       Iidsetel aegadel loeti Siiriust kuninglikuks täheks, sageli peeti ka agressiivseks.
       
     
       
    Soodsalt aspekteeritud Siirius
    lubab kuulsust, au ja rikkust.


    Konjuktsioon AC v√Ķi Marsiga
    v√Ķib olla √ľpris ohtlik - sellise aspektiga inimesel on sageli liiga auahned p√ľ√ľdlused, tema ette kerkivad ohtlikud takistused v√Ķi sepitsetakse tema vastu kogunisti atendaati.


       VIII maja Siirius
    ¬†¬†¬†lubab kuulsat "kangelassurma" v√Ķi surma austusavalduste saatel.
       
       Siirius MC lähedal
    ¬†¬†¬†ja Jupiteri ning Marsiga harmooniliselt aspekteeritult t√Ķotab suurt rikkust, edukat √§ritegevust, riigiasutuse v√Ķi kogunisti riigi juhtimist.
       
       Siiriuse konjuktsioon Päikesega
       
    lisab tuntust ja kuulsust, sättides inimese teele soodsaid abistavaid juhuseid.
       
       Siiriuse soosikuiks on:
    ¬†¬†¬†s√Ķjav√§elased, juristid riigit√∂√∂tajad jt.
       
       Vähi 14. kraad
       
       Avesta astroloogias
       
    on maagiline kraad (valitsejaks Kuu), mis annab prohvetlikkust ning saladustesse tungimise v√Ķimet.
       Klassikalise astroloogia
       
    14. Vähi-kraad (valitseja Veenus) annab suurt huvi teaduse vastu ning au ja hiilgust elus.
    ¬†¬†¬†Pingeaspektide korral hoiatab inimest, et ta sportides h√§da endale ei teeks. Samuti on oht spordi- v√Ķi s√Ķjategevuse l√§bi haavata v√Ķi isegi surma saada.
       
       Tänapäeva astroloogia
       
    14. V√§hi-kraad iseloomustab kiire meeleolumuutustega inimest, kes on k√ľll intelligentne, kuid upub pisiasjadesse.
    ¬†¬†¬†See kraad soosib ilukirjanduse t√Ķlkimist ja disainerit√∂√∂d.
       
       Vene astroloogia
       
    14. Vähi-kraad annab andekust ja edukat teadusetööd.
       
       Teised astroloogia-allikad
       
    peavad seda kraadi, kus Siirius enam-v√§hem p√ľsivalt kinni on, t√§htsaks kraadiks riigi horoskoobis.
    ¬†¬†¬†Kui riigi horoskoobis paikneb selles kraadis m√Ķni planeet (s.t on Siiriusega konjuktsioonis), lisab see riigile kuninglikkust, au, kuulsust, rikkust.
    ¬†¬†¬†M√Ķnel juhul t√§histab aga v√§givalla ja terrorismi ohtu (eriti pingete korral).
       
       


    _________________________________
       * Tähesuurus ehk magnituud on taevakeha heledusjärk ja väljendab taevakeha näivat heledust kahanevas logaritmilises astmestikus. Tähiseks on m. Iga taevakeha heledust väljendatakse Päikese heleduse suhtes. Näiteks on Veenuse näiv heledus 4,4 tähesuurust, Jupiteril 2,4; Saturnil 0,67, Uraanil 5,52.